Autot valides on igal otsusel oma plussid ja miinused. Kõik sõltub seatud prioriteetidest ja eelarvest. Elektriautod on Lätis nii levinud, et neid ei peeta enam „eksootilisteks“ ja inimesed ei vaata neile tänaval järele – vähemalt mitte nii sageli kui viis või kuus aastat tagasi.
Kuigi elektriautod on Lätis olnud kättesaadavad juba mõnda aega, on nende kohta liikvel endiselt palju müüte. Nüüd on meil aga piisavalt teadmisi ja kogemusi, et need müüdid ümber lükata või neid mõnel juhul ka kinnitada. Siin võtan kokku kõige populaarsemad müüdid ja annan neile lühikese, tööstusharu kogemustel põhineva vastuse.
1. müüt: elektriautod on kallimad kui tavalised autod
Ehkki see vastab sageli tõele, on tegu siiski üldistusega. Kõik oleneb autost, mida ostja eelistab. Turult võib leida kvaliteetseid elektriautosid, mis on odavamad kui sisepõlemismootoriga autod. Nagu tavaautode puhul, on ka elektriautode valik väga lai – alates luksuslikest kuni igapäevasõidukiteni.
Mõistlik on aga eeldada, et elektriautoga seotud kogukulu, mis sisaldab ostmist, kütust, kasutuskulusid, makse jne, on väiksem kui võrreldava klassi sisepõlemismootoriga autol. Kuigi seda võivad mõjutada elektrihinnad, peab paika eeldus, et elektriauto omamisega seotud kogukulu on madalam.
2. müüt: elektriautod amortiseeruvad kiiremini
Üldjoontes on see tõsi, kuid sõltub ka auto mudelist. Arusaam on suuresti tingitud murest aku kasutusea pärast ja ebakindlusest seoses kasutatud elektriauto aku tegeliku mahutavusega. On aga tehnoloogiad, millega saab edukalt aku mahutavuse algtasemele taastada. Kuna elektriautode ja akude tehnoloogia areneb ning nõudlus stabiliseerub, siis uute elektriautode amortisatsioonimäärad aeglustuvad ja vastavad lõpuks sisepõlemismootoriga autode omadele. Ja vastupidi, kui nõudlus sisepõlemismootoriga autode järele väheneb, võib nende amortisatsioon kiireneda.
Kuna riigid, sealhulgas Läti, liiguvad heitmevabaduse poole, võivad sisepõlemismootoriga autode maksud tõusta, tõstes nende kulusid ja suurendades nõudlust elektriautode järele, mis võib vähendada nende amortisatsiooni. Need eeldused põhinevad turuloogikal.
3. müüt: Lätis pole piisavalt laadimisjaamu
Läti laadimisjaamade võrgustik areneb kiiresti ja on praeguse elektriautode arvu jaoks juba piisav. Tihe konkurents elektrisõidukite laadimistööstuses ajendab rajama uusi jaamu ja see trend jätkub. Ehkki mõnes piirkonnas pole veel piisavalt laadimisjaamu, on see kiire arengu tõttu ajutine probleem. Praegu on Lätis registreeritud ligikaudu 8850 elektriautot ja 920 avalikku laadimisjaama, mis on ligikaudu 9,6 autot jaama kohta, olles võrreldav Lääne-Euroopaga. Kuigi Lätis on kiirlaadimisjaamu vähem (ainult umbes 14% kõigist jaamadest), ehitatakse neid kiiresti juurde.
Läti olukord on ainulaadne, kuna Lääne-Euroopaga võrreldes elab vähem inimesi eramajades. Eurostati 2021. aasta andmetel elab Lätis korteris umbes 65% elanikkonnast, samas kui ELi keskmine näitaja on 46%, Saksamaal 56%, Prantsusmaal 33% ja Belgias 22%. See tähendab, et Läti vajab proportsionaalselt rohkem avalikke laadimisjaamu kui riigid, kus eramajade osakaal on suurem. Energiaettevõtted on sellest teadlikud ja planeerivad vastavalt sellele laadimisjaamade arendamist.
4. müüt: elektriautode akud lähevad põlema
Jah, lähevad küll, kuid sellised juhtumid on äärmiselt haruldased ja pälvivad ebaproportsionaalselt palju tähelepanu. Statistika näitab, et sisepõlemismootoriga autod süttivad palju sagedamini kui elektriautod, mõnikord kümneid kordi rohkem. Bensiin süttib väga kergesti, kallutades statistikat sisepõlemismootorite kasuks. Tõenäosus oma eluaja jooksul põlevat autot näha on väike ning see on veelgi väiksem elektriautode puhul. Kuigi on tõsi, et põlevat elektriautot on liitiumakude olemuse tõttu raskem kustutada, on sellised juhtumid väga harvad.
5. müüt: elektriautode akud tühjenevad talvel kiiremini
Jah, see on füüsikaseadustest tulenevalt tõsiasi – akud tühjenevad külma ilmaga kiiremini ja vajavad laadimiseks kauem aega. Siiski ei ole see tõenäoliselt otsustav tegur. Akude mahutavus suureneb ja potentsiaalne 10% kaotus külma ilmaga või isegi 30% väga külma ilmaga ei mõjuta tõenäoliselt kriitiliselt auto kasutatavust ega kuluefektiivsust. Need kaod sõltuvad ka auto mudelist ja vanusest. Lood elektriautodest, mis talvel üles ei soojene ning sunnivad juhte kindaid kandma ja jäätunud tuuleklaasist välja vaatama, on tõenäoliselt müüdid.
6. müüt: elektriautod pole keskkonnasõbralikumad kui sisepõlemismootoriga autod
See ei vasta tõele. Kuigi elektriautode tootmisprotsessid hõlmavad erinevaid keskkonnakaalutlusi, näitavad uuringud ümberlükkamatult, et elektriautod on oluliselt keskkonnasõbralikumad kui sisepõlemismootoriga autod. Lisaks on ülioluline elektrienergia allikas – Lätis ja teistes Balti riikides muudab taastuvenergia poole liikumine elektriautode kasutamise üha keskkonnasõbralikumaks.
7. müüt: peagi kaotatakse elektriautode eelised liikluses
Võimalik, et tulevikus võidakse kaotada sellised eelised nagu tasuta parkimine või ühistranspordiradade kasutusõigus, kuid tõenäoliselt seda niipea ei juhtu. See otsus on peamiselt poliitiline ja sõltub elektriautode osakaalust riigis, mis on Lätis praegu madal. Loogiliste eelduste kohaselt kaotataks need eelised, kui elektriautosid on piisavalt palju, et konkureerida parkimiskohtade pärast ja ummistada ühistranspordiradu. Selle aasta teise kvartali seisuga moodustasid elektriautod Lätis veidi üle 1% autode koguarvust.
