Elering teavitas, et alates 1. jaanuarist 2027 väheneb tasakaalustamisvõimsuse kulu tariif seniselt 3,73 eurolt 2,97 eurole megavatt-tunni kohta. See tähendab ligikaudu 20% langust ühes ettevõtte elektrikulu komponendis.
Meil on hea meel, et üks ettevõtete elektrikulu komponent liigub 2027. aastal allapoole. Iga tarbitud megavatt-tunni kohta väheneb tasakaalustamisvõimsuse kulu 0,76 euro võrra.
Samas ei tähenda ühe kulukomponendi 20% vähenemine automaatselt, et ettevõtte elektrikulu tervikuna 2027. aastal väheneb. Tasakaalustamisvõimsuse kulu moodustab elektri kogukulust suhteliselt väikese osa ning märksa suuremat mõju avaldab elektrienergia enda turuhind.
Kui palju ettevõte tegelikult säästab?
100 MWh aastas tarbiva ettevõtte tasakaalustamisvõimsuse kulu on 3,73 €/MWh tariifi juures 373 eurot aastas.
Alates 2027. aastast väheneb sama kulu 297 euroni.
Ettevõtte aastane kokkuhoid on seega 76 eurot.
500 MWh aastatarbimise puhul on mõju 380 eurot ja 1000 MWh puhul 760 eurot aastas.
Tegelik mõju ettevõtte elektriarvele sõltub lepingutingimustest ja sellest, kuidas vastav kulu elektrilepingus edasi kandub.
20% kõlab suurelt, aga kui suur on see osa elektrikulust tegelikult?
Vaatame näitena 3×63 A madalpingeliitumisega ettevõtet, mis tarbib aastas 100 MWh elektrit.
Kulude suurusjärgu näitamiseks kasutame elektrienergia hinnaks 85 €/MWh ning elektrimüügi ja bilansihaldusega seotud marginaaliks 3 €/MWh. Tegemist on illustratiivse hinnastsenaariumiga, mitte 2027. aasta elektrihinna prognoosiga.
Selliste eelduste korral kujuneb näidisettevõtte vaadeldavate elektrikulude struktuur ligikaudu järgmiseks:
| Kulukomponent | Aastakulu | Osakaal |
| Elektrienergia + müügi ja bilansihalduse marginaal | 8800 € | 60,4% |
| Võrguteenus + taastuvenergia tasu + elektriaktsiis + varustuskindluse tasu | 5396 € | 37,0% |
| Tasakaalustamisvõimsuse kulu | 373 € | 2,6% |
| Kokku | 14 569 € | 100% |
Tasakaalustamisvõimsuse kulu tariifi vähenemisel 2,97 €/MWh-ni langeks näidisettevõtte vastav aastakulu 373 eurolt 297 eurole.
Kui kõik ülejäänud hinnad jääksid samaks, väheneks vaadeldav elektrikulu 14 569 eurolt 14 493 eurole ehk ligikaudu 0,5%.
Seega on oluline eristada kahte numbrit: ühe kulukomponendi tariif väheneb ligi 20%, kuid mõju ettevõtte elektrikulule tervikuna on märksa väiksem.
Kas elektrikulu 2027. aastal siis väheneb?
Seda ei saa praegu veel öelda. Tasakaalustamisvõimsuse kulu vähenemisest saadava säästu nullimiseks piisab väga väikesest elektrienergia hinnamuutusest.
100 MWh aastas tarbiv ettevõte säästab tariifimuudatusega 76 eurot. Kui tema tarbimisega kaalutud keskmine elektrienergia hind tõuseks vaid 0,76 €/MWh, suureneks elektrienergia aastane kulu samuti 76 euro võrra.
85 €/MWh elektrihinna juures tähendab see vähem kui üheprotsendilist hinnamuutust.
Võrdluseks: 100 MWh näidisettevõtte puhul tähendaks elektrienergia keskmise hinna tõus 85 eurolt 90 euroni megavatt-tunni kohta 500 euro võrra suuremat aastakulu. Tõus 100 €/MWh-ni suurendaks kulu juba 1500 euro võrra.
| Elektrienergia hind | Elektrienergia kulu 100 MWh puhul | Muutus võrreldes 85 €/MWh-ga |
| 85 €/MWh | 8500 € | – |
| 85,76 €/MWh | 8576 € | +76 € |
| 90 €/MWh | 9000 € | +500 € |
| 100 €/MWh | 10 000 € | +1500 € |
Tasakaalustamisvõimsuse tariifi muutusest saadav sääst on 76 eurot. Juba 0,76 €/MWh kõrgem elektrienergia hind nullib selle säästu. Praegune gaasiturg tuletab sedariski hästi meelde
Elektri hulgihind sõltub paljudest teguritest: tarbimisest, taastuvenergia tootmisest, ilmast, tootmisvõimsuste kättesaadavusest, piiriülestest ühendustest, CO₂ hinnast ja kütuste hinnast.
Üks oluline mõjutaja on maagaas.
Septembri alguses on Euroopa TTF gaasihind tõusnud üle 75 €/MWh, mis on viimaste aastate kontekstis kõrge tase. Tõusu taga on muu hulgas mure Euroopa gaasivarude ning geopoliitiliste tarneriskide pärast.
Kõrge gaasihind ei tähenda automaatselt sama suurt elektrihinna tõusu Eestis. Küll aga suurendab see elektrihinna tõusuriski, sest gaasil töötavad elektrijaamad võivad Euroopa elektriturul olla hinnakujundajaks tundidel, mil nõudluse katmiseks on vaja kallima muutuvkuluga tootmist.
Samas ei tasu tänast gaasihinda automaatselt 2027. aastasse üle kanda. Turul oodatakse gaasihinna alanemist, kui tarneolukord normaliseerub ja LNG pakkumine suureneb. Seetõttu on 2027. aasta elektrikulu täna veel liiga vara kindlalt prognoosida.
Just see näitab tasakaalustamisvõimsuse tariifi muutuse õiget mõõtkava: 0,76 €/MWh väiksem kulu on positiivne ja kindel muutus, kuid elektrienergia turuhinna liikumine võib olla sellest kordades suurema mõjuga.
Miks tasakaalustamisvõimsuse kulu tariif väheneb?
Elektrisüsteemis peavad tootmine ja tarbimine olema igal hetkel tasakaalus. Kui tegelik tootmine või tarbimine erineb prognoositust, kasutatakse süsteemi tasakaalu taastamiseks reserve.
Eleringi teatel on konkurents tasakaalustamisvõimsuse turul suurenenud, mistõttu on 2027. aastaks prognoositavad kulud varasemast väiksemad. See võimaldab vähendada ka tasakaalustamisvõimsuse kulu tariifi.
Positiivne uudis, kuid elektrikulu tasub vaadata tervikuna
Meil on hea meel, et üks ettevõtete 2027. aasta elektrikulu komponent väheneb. Tasakaalustamisvõimsuse kulu tariifi ligi 20% langus tähendab ettevõtetele reaalset, kuigi elektrikulu tervikuga võrreldes suhteliselt väikest säästu.
Samas ei saa sellest veel järeldada, et ettevõtte elektrikulu tervikuna 2027. aastal väheneb.
100 MWh tarbiva näidisettevõtte puhul on tariifimuudatuse mõju 76 eurot aastas. Sama mõju teises suunas annab vaid 0,76 €/MWh muutus elektrienergia hinnas.
Seetõttu tasub 2027. aasta energiaeelarvet planeerides vaadata tervikpilti: elektrienergia turuhinda ja selle väljavaadet, ettevõtte tarbimisprofiili, võrguteenust ning teisi reguleeritud kulukomponente.
Ignitis aitab äriklientidel hinnata elektrikulude kujunemist tervikuna ning valida ettevõtte tarbimisprofiili ja riskitaluvusega sobiva hinnastamismudeli ja energialahenduse.