11. märtsil räägiti Jõõpre rahvamajas piirkonda kavandatavast tuulepargist tavapärasest erinevas formaadis. Klassikalise slaidiesitluse asemel olid arendust puudutavad teemad ruumis laiali paigutatud suurtele plakatitele ning iga teema juures oli ettevõtte esindaja, kes selgitas materjale ja vastas külastajate küsimustele. Päeva jooksul käis sündmuselt läbi ligikaudu 60 inimest.
Sander Sorts, Ignitise arendusjuht: „Näituse lahendust otsustasime kasutada just seetõttu, et inimestega otse suhelda ja saada personaalne kontakt. Saime rääkida väga paljude kohalike ja ka kaugemalt tulnud inimestega ja nägime, et selline formaat aitab jõuda paremini isiklike teemade ja muredeni.“
Kohtumisel tunti enim huvi selle vastu, kui kaugel asub kavandatav tuulepark elamutest, millist kasu võib arendus tuua kohalikule kogukonnale ning milline on tuulikute mõju inimeste tervisele ja looduskeskkonnale.
„Ootuspäraselt oli kohtumisel ka inimesi, kes väljendasid tuulepargi rajamisele oma vastuseisu. Samas on ilmne, et vastuseis oli ajendatud eelkõige inimeste hirmudest. Planeerimisprotsess ongi selleks, et välja selgitada, kas ja millistel hirmudel on alust. Samuti tuleb planeerimisprotsessis välja selgitada, millised on tuulepargi võimalikud kahjulikud mõjud ja kaaluda neid leevendavaid abinõusid,“ lisas Sorts.
Kohtumisel osalenud kogukonna liikmete tagasiside põhjal tuleb kavandatava tuulepargi planeerimisprotsessis tähelepanu pöörata mitmele olulisele teemale. Nende hulka kuuluvad inimese tervis ja heaolu, sotsiaalmajanduslikud mõjud, looduskeskkond (metsaraie, uus taristu ja elusloodus) ning tuulepargi eluea lõppedes vajalikud tegevused, näiteks tuulikute eemaldamine ja sellega seotud jäätmekäitlus. Samuti tuleb hinnata kumulatiivseid mõjusid ning selgitada tuulepargi asukohavaliku kriteeriume.
Kõik nimetatud teemad on osa keskkonnamõju strateegilisest hindamisest ning seetõttu ka loomulik osa planeerimisprotsessist. Ignitis Renewables näeb, et Pärnu Linnavolikogu otsusega algatatav planeerimis- ja mõjude hindamise protsess aitab vastata piirkonna elanike küsimustele ning luua aluse kokkuleppeks tuulepargi kavandamisel.
Palju oli küsimusi kogukonnatoetuse kohta, mille kohta Sander Sorts jagab senist ettevõtte kogemust: „Pakume lisaks tuulikutasule ka vabatahtlikku kogukonnatoetust. Seda makstakse alates ehituse algusest kuni tuulepargi käivitumiseni organisatsioonidele, mis on tegutsenud vähemalt aasta. Toetust saavad taotleda sotsiaalsete, hariduslike, kultuuri-, kunsti-, teadus- ja spordialgatuste elluviijad, näiteks külaseltsid, kogukonnakeskused, koolid, raamatukogud ja kultuurikeskused.“ Toetuse suurus sõltub ettevõtte töötavate tuuleparkide kasumlikkusest. „Näiteks ulatus kogukonnatoetuste kogusumma 2025. aastal 900 000 euroni ning 2026. aastal 850 000 euroni, mida jagatakse Läti, Leedu ja Poola algatuste vahel. Eestis ühtegi arendust veel selles staadiumis pole, et kogukonnatoetust saaks maksta,“ lisas Sorts.
Ignitis Renewables esitas Pärnu linnavalitsusele kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu algatamise taotluse 2026. aasta jaanuaris. Pärnu linn on vastamise tähtaega pikendanud ning otsustab tuulepargi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise hiljemalt 19. aprillil 2026.
Kavandatava planeeringuala suurus on ligikaudu 5400 hektarit, millest tuulepargi huviala moodustab umbes 363 hektarit. Tuulepargi võimalik asukoht jääb Oara, Malda, Liiva ja Põhara külade territooriumile. Huvialale otsitakse asukohta kuni 11 tuulikule. Planeeringuala on seejuures laiem piirkond, kus kavandatakse ka tuulepargi elektriühendust ning muud toimimiseks vajalikku taristut.
Praeguse ajakava järgi on plaanis eriplaneeringu algatamine 2026. aasta esimeses pooles. Aastatel 2026–2027 viiakse läbi uuringud, analüüsid ning mõjude hindamine koos planeeringulahenduse koostamisega. Planeeringulahenduse avalikustamine ja avalikud arutelud on kavandatud 2028. aastaks. Aastateks 2029–2030 on kavandatud projekteerimistingimuste väljastamine ja projekteerimine. 2031–2032 võiks alata ehitus. Tuulepargi töö algus on võimalik kõige varasemalt 2033.aastal.
Tuulepargi kavandamisel on praegu modelleeritud tuuliku tüübiks Nordex N175/6,8 MW. Selle torni kõrgus on 179 meetrit, rootori läbimõõt 175 meetrit ning maksimaalne tipukõrgus 266,5 meetrit. Planeeringus on tuulikute maksimaalseks kõrguseks kavandatud tulevikku vaatavalt kuni 280 meetrit ja mõjude hindamisel arvestatakse selle kõrgusega. Lõplik tuulikute arv ja kõrgus sõltub uuringute, mõjude hindamise ja mudeldamiste tulemustest.
